Lehed

kolmapäev, 26. august 2009

Aegna

Meie oleme juba kolmandat päeva Aegnal. Poppy on päris rahul siin olemisega, muudkui tegutseb.
Me käime ujumas ja Poppy jookseb niisama ringi:
Käime ATVga sõitmas.
Kolame õhkulastud patareide otsas:
Ja lebotame niisama:
Ja muidugi naudime kaunist vaadet Tallinna vanalinnale :)

PS. Poppy kardab töötavat suitsuandurit.

pühapäev, 23. august 2009

Balti Võitja 2009


Kohtunik: Zdeavko Klicek, Horvaatia
Kirjeldus: Saksa keelne. Leelet tõlkis natuke: Ilus pea, tugev selg, kuiv, normaalne pigment. Rohkem ei mäleta.
Tulemus: SP1, TPJ, Baltic Junior Winner 2009!!! Juhuuuu!

Päev on täitsa korda läinud.
Preili oma nodiga.

laupäev, 22. august 2009

Männikul ujumas

Reede õhtul käisime Männikul Aapo ja Gretsiga ujumas.
Aapo kalpsas rõõmsalt mööda liiva ringi..
Kuid sinised tsikkid olid juba vees.





Pääsküla rabas

Neljapäeva hommikupooliku veetsime Leeleti ja Gretsi ning Ove ja Indiega Pääsküla rabas.
Käisime uut rabatorni kaemas ja Parditiigis ujumas.
Alguses Grets näitas noortele, kuidas see hüppamine käib.
Ja Pop proovis kohe järgi.

neljapäev, 20. august 2009

Video

03.08.2009 toimunud mitteametlik SK võistlus.



Video pealt on näha, et kõik polnud pooltki nii hea, kui alguses tundus. Aga eks me ka areneme.

kolmapäev, 19. august 2009

Poppy 11 kuune!

Jeee! Jälle üks kuu juures.
Viimane kuu on meie jaoks muidugi väga edukas olnud, sest selle ajaga on Poppyst saanud EST JCH ja ära on tehtud ka SK ALG I järk.
Ma loodan, et Poppy on sama tubli edasi.

teisipäev, 18. august 2009

Vetelpäästetrenn

Kuna trennist pole kunagi küllalt, siis lisasime oma tihedasse ajakavasse ka veel vetelpäästetrennid esmaspäeviti.





Pildid Leeletilt ja Jaanikalt

esmaspäev, 17. august 2009

TAKO Tunnelite karikasarja III osavõistlus

Kohtunik Natalja Garaštšenko

Seekord suutsime mõlemad rajad läbida ning ei saanudki DSQ. Suurepärane. Midagi paremat ei olekski osanud tahta.
Pop oli ka palju paremini kontaktis.

Esimene rada
Aeg 00:45,00, vead 5

Teine rada
aeg 00:42,37, vead 10

Mina olen rahul. Muidugi neid halvasti läinud kohti oli päris palju, aga eks ma ise pean õppima korralikult juhtima ja eks siis kunagi Poppy hakkab ka korralikult tööle.

pühapäev, 16. august 2009

Päästetrenn

Eile peale võistluseid käisime ka üle pika aja päästetrennis.
Seekord oli trenn ka eriti kaugel- Varbolas, aga kuna me vist pea kuu aega pole trenni teinud ja tulevik ei tõota ka just head, siis mõtlesin ikka minna.

Kui ma alguses Poppy välja võtsin, siis tal oli küll selline nägu peas, et wtf, kuhu mind nüüd on toodud? Aga kohe kui natuke jalutasime ja ta Monikat nutsuga nägi, siis oli asi selge ja läks jubedaks kiunumiseks. Sellist entusiasmi ta pole veel enne välja näidanud, kuigi puudu tal pole ka sellest kunagi olnud. Kui Monika oli metsa kadunud, siis tal katus niimoodi sõitis, et ta keeldus minuga kontakti võtmast. Aga ega ma alla ei andnud. Kui kontakt saadud, siis võis ta ka metsa minna ja seal tegi ta tubli tööd. Vähemalt treener Monika oli rahul. Pop oli ilusti kiiresti ja otse metsa läinud ja mööda joostes ka Monika lõhna saanud ning ta üles leidnud.

Teise harjutusena tegime põllu peal lõhna harjutust. See läks ka päris ilusti. Poppy sai suht kaugelt juba lõhna, andis sellest kindlalt märku ja lippas figurandi poole.

Ühesõnaga täiesti õnnestunud trenn oli. Ma loodan, et me varsti saame jälle minna

Tulevikulootus

Eile oli Poppy esimene ametlik SK võistlus.
Kohtunikuks oli Kaja Koor (sama kohtunik oli ka Aussie esimesel võistlusel)

Ligipääsetavus- 10 x 3

Grupis lamamine- 0
Ta oli umbes 10 sekundit lamanud, kui äkki hakkas haukuma. Ta pole kunagi midagi sellist teinud. Võibolla midagi häiris teda või oli täiesti valesti tema arust. Ma ei tea, mis see olla võis. Muidugi meie lamamise koht oli ka halb. See oli suht aia ääres ja seal olid kohe inimesed. Võibolla see häiris teda, ei tea. Igastahes kui ta oli umbes seal 1 min haukunud ja nihelenud, siis ta tõusis püsti. Ja siis ta ei osanud enam midagi teha :P Tavaliselt ma ju olen kohe tema juurde läinud ja ta seal uuesti lamama pannud, nüüd ei juhtunud aga midagi. Ma ei tahtnud kõvasti kutsuma ka hakata, sest teised ju lamasid ilusti. Igastahes tal läks suht palju aega kuni ta otsustas, et võib vist ikka minu juurde tulla.

Liikumine kõrval rihma otsas- 8 x 2
Alguses kontakt ei olnud just väga hea. Ja ühes kohas tahtis hakata midagi nuuskima. Lõpus saime kontakti ja läks ilusti.

Liikumine kõrval ilma rihmata- 10 x 4
Kohtunik kiitis ilusat kõndi ja kiireid istuma minekuid.

Lamama minek liikumise pealt- 10 x 2
Juurdetulemine- 9 x 3
Täis müstika. Ma muidugi endiselt ei ole seda eriti harjutanud. Aga kui ma trennis teen ja SIIA hüüan, siis ta igal juhul tuleb kas ilusti ette või ilusti kõrvale. Aga võistlustel ta ikka jäi kõveralt istuma. Eks seda peab ikka ka hakkama harjutama.

Seismine liikumise pealt- 9,5 x 2
Takistuse ületamine- 10 x 2
Kuigi me tõket pole teinud, siis see tuli ka väga hästi välja, nagu eelmisel korral.

Üldmulje- 9,5 x 1
Kohtunik oli rahul meiega.

Tulemuseks 161,5 punkti ja I järk ja 5. koht.

Peale selle sai Poppy eriauhinnaks tiitli Tulevikulootus ja ilusa suure roseti.
Pildid Jaanikalt.

reede, 14. august 2009

Aussie on katki

Eile peale trenni Katrina juures sai Aussie peale väikest provotseerimist Gretsilt hambaid ning on nüüd natuke katki.
Eile kinniseotud käpp, mis oli vist natuke liiga kõvasti kinni seotud, oli tänaseks suht paistes. Ja Aussie ei tahtnud üldse selle peale toetuda. Seega sa ta rahus magada oma karukäpaga.
Ja maiuspalaks sai seasaba, mis läks küll päris hästi peale.
Isegi Poppyle, kes tavaliselt värskest kraamist keeldub.
Tegelt õhtuks on Aussie käpp juba päris normaalseks tõmmanud ja lonkamine on ka peaaegu unustatud.

kolmapäev, 12. august 2009

Agility

Aga kuna ma juba blogitama hakkasin, siis ma ikkagi kirjutan natuke tänasest trennist.

Nüüd me oleme kaks korda juba käinud kolmapäeviti trennis, sest neljapäevane rühm pandi natuke hilisemaks ja siis me ei jõuaks Katrina juurde SK trenni :)
Meie uues grupis on vizla Kaspar ja norwich Elli ja jack russell. Eelmine kord nad olid kõik kohal, aga täna oli peale meie ainult Kaspar. See oli muidugi mõnus. Sai rahulikult jälle asju teha.
Tegime Jaakkotamist (kuidas iganes seda ka ei kirjutata). Ise enesest see asi tuli välja, aga ma ikka suutsin teha seda liiga hilja või liiga vara ja siis koer sattus natuke segadusse. Hea oli see, et täna suutsin ma teda juba päris kaugelt tõkkele saata. Halb oli see, et ilmnes vana tõde, et kui ta juba tunnelisse saab, siis ta jookseb nii kiiresti ja kaugele kui võimalik. Seega suht raske on teda saada peale tunnelit kiiresti keerama. Ta saab aru küll, kui kutsutakse ja tuleb ka, aga teeb hullult suure ringi.
Peale seda tegime natuke slaalomit. See on ok, kui ta suudab keskenduda. Kui ta ei taha, siis läheb sassi. Kui ta väga tahab, siis läheb ka sassi.
Tegime veel ühte harjutust, et tõke ja peale seda 180 kraadi poomi peale. Selleks, et ta poomile ilusti otse peale läheks pidime saatma ümber posti. Muidugi ma pole Poppyle viitsinud ümber posti saatmist õpetada :P Aga kui ma piisavalt lähedal olin, siis tuli välja küll. Ja poomi lõpus stoppimine tuleb ka meil juba täitsa välja.

Tundub, et agility on vist ikka liiga julm ala meile, st mulle. Ma ikka ei saa üldse asjale pihta ja üldse ei suuda oma liigutusi kontrollida. Poppy selle eest ikka natuke juba oskab.

Trenn trenn trenn

Ma mõtlesin, et peaks hakkama korralikult blogitama ja peale igat trenni kirjutama, mis me tegime ja kuidas läks jne. Pärast oleks väga hea vaadata, kuna midagi tehtud sai ja mis välja tuli ja mis probleemid jne.
Aga see mitte kuidagi ei tule välja.
Põhimõtteliselt on meil iga päev trennipäev. Ja mõni päev on mitu trenni. Ja osadesse trennidesse me ikka ei jõua. See on juba natuke õudne.
Veel õudsem on see, et Poppy ei väsi. Üldse mitte. Mina küll väsin ja siis ma ei jõuagi enam õhtul midagi arukat kirjutada.
Puhkan parem välja ennast järgmiseks päevaks. Zzzzz..

esmaspäev, 10. august 2009

Saaremaa

Reede ja laupäeva veetsime mööda Saaremaad reisides.





teisipäev, 4. august 2009

3.08.2009 Mitteametlik SK võistlus

Eile toimus Vahikülas mitteametlik SK võistlus.
See oli Poppy esimene päris SK võistlus.
Kohtunikuks oli Natalja Garaštšenko.
Osalesime ALG klassis mittevõistlevate koerte klassis.

Ligipääsetavus- 10p.
Päris ausalt oleme seda teinud Keilas trennis ainult ühe korra ja peale seda ma muidugi unustasin ära, et selline võte üldse olemas on. Igal juhul kuna sellel esimesel korral oli ta rõõmsalt Anu peale üles hüpanud, siis ma teadsin, et ta teeb seda jälle. Ja sellepärast ütlesin talle vahetult enne seda kui kohtunik meie juurde tuli, ISTU. Seda ta ka tegi. Vaatas küll natuke himustavalt Natalja poole, kuid oma pepukest maast ei kergitanud. Super.

Grupis lamamine- 10p.
Et kohe alguses oma rõõmupurse teha, siis Poppy oli viiest koerast ainuke, kes lõpuni lamas. Mul pole absoluutselt hea meel, et teised püsti tõusid, vaid sellepärast, et Pop sellest hoolimata ikka lamas, kuigi teise haukusid ja jalutasid ringi ja omanikud käisid neid premeerimas. Igal juhul väga hästi läks. Muidugi päris 10 punkti lamamine see minu jaoks ei olnud, sest ta sättis ennast kaks korda. See on tal mingi uuema aja nipp, aga me tegeleme sellega.
Ja pärast kõrvaletulek oli väga uimane ja ebakindel. Hmm.

Liikumine kõrval rihma otsas- 9,5p.
Kuna Anne oli jälle liikumisjuht, siis ta suutis mingi eriti keerulise skeemi teha. Ja Pop pole pooltki veel ideaalseks soorituseks valmis. Ma arvan, et see 0,5 tuli maha, sest ta vist ühel ümberpöördel ja mingil hetkel veel jäi natuke ringi vaatama. Aga üldiselt ka ta polnud valmis nii pikka kõrvalkäiku tegema, püsis küll ilusti kõrval, kuid vahepeal ikka ta tähelepanu hajus natuke ja vaatas ringi.

Liikumine kõrval ilma rihmata-10p.
Suht sama tekst mis eelmise kohta. Hea oli see, et ta ei väsinud täiesti ära ja suutis ka teise kõrvalkäigu teha normaalselt.

Lamama minek liikumise pealt- 10p.
Nagu trenniski. Pole millegi kallal viriseda. Lamamisest tuli põhiasendisse ilusti.

Juurdetulemine- 9,5p.
Nagu ma vist eelmine nädal kirjutasin ka. Ettetulemise asend ei ole selge. Lähedalt teeb, aga kaugelt mitte. Seega võistlustel ka tuli viltu ette. Aga peale seda tuli ilusti kiiresti kõrvale.

Seisma jäämine liikumise pealt- 10p.
Seda ma tõesti ei uskunud, et ta teeb. Muidugi, kui ta teeb siis teeb väga ilusti ja kiiresti, aga ma ei uskunud, aga ta tegi. Nii armas koer.

Tõkke ületamine- 10p.
Minu jaoks täiesti päeva tippsündmus. Peale käsku ta hüppas ja liikus edasi nii kaua, kui ma ütlesin talle SEISA, siis keeras ümber ja jäi seisma. Kuna ma arvasin, et ta peale tõket nagunii hakkab ise ümber keerama, siis ma nagu jäin seda ootama ja seega ta jõudis suht kaugele lipata enne, kui ma talle midagi hüüda jõudsin. Ja ma olin täiega šokis sellest :D Ma ei mäleta, kuidas ma tema juurde läksin ja kuidas ta mulle kõrvale tuli, must auk :) Aga vähemalt selle treenimine on vilja kandnud.

Üldmulje- 10p.
Kuna ma hakkasin usinasti Poppyga mängima, siis ma jäin kohtuniku kommentaaridest ilma.

Kuna see oli ikkagi mitteametlik võistlus, siis ma kasutasin seda täiega ära ja premeerisin Poppyt. Kuna võtete ajal premeerimine polnud lubatud (oli, aga alandas hinnet), siis premeerisin ainult võtete vahel. Tagant järgi mõeldes ma poleks pidanud peale igat võtet premeerima. Siiski ma peale igat võtet ei mänginud temaga, vaid ta sai vahepeal maiust ja ma ei kütnud teda üles. Seega see tema jaoks ongi nagu ilma preemiata :D

Kokku siis 197,5 punkti ja I koht algajate klassis.
Peale Poppy osalesid austraallastest veel algajate klassis Grets, kes sai 136,5 punkti ja II koha, ja võistlejate klassis Echo, kes sai 128,5 punkti ja I koha (ta oli ainuke, kes kohale julges tulla). Ja meie sõber lühikarvaline collie Aapo sai 132 punkti ja III koha.
Kõik vaprad austraallased, kes võistlema julgesid tulla.
Ja põõsa varjust piilus ka vana kala Aussie.
Kõik TULEMUSED
Vuih, nüüd tuleb vist ametlikule võistlusele Poppy kirja panna :S

esmaspäev, 3. august 2009

Austraalia karjakoerte 6. kokkutulek


Sellel aastal toimus austraalia karjakoerte kokkutulek 1-2 augustil Viljandimaal, Võrtsjärve ääres, Vanasauna puhkekeskuses. See oli üks ütlemata tore koht.
Meie reis hakkas juba hommikul 9 ajal, kui Triin ja Leelet siia jõudsid ning me Poppyga ennast Triinu autosse pakkisime. Ja reis võiski alata. Enne Viljandisse jõudmist läksime läbi ka meie maakohast, kus sõime hommikusööki ja nautisime suvevihma. Selle peatuse suurem eesmärk oli peale pakkida ka Aussie. Jep, Aussiel oli seljataha jäänud 4 kaunist nädalat rohke söögiga ning nüüd ta on paari lisakilo võrra rikkam.
Aussie oli küll üllatunud, kui Pop, Echo ja Grets tema hoovile lahti lasti ja nad kohe möllama hakkasid, kuid suuremat tüli sellest ei sündinud, isegi siis kui Echo ta palli kohe ära lõhkus. Igastahes Aussie sai peale pakitud ja reis võis edasi minna.Hetkeks hüppasime läbi ka Viljandis Maksimarketis, et viimased toiduained võtta ning umbes kell 13 jõudisimegi Võrtsjärve äärde. Selleks ajaks oli muidugi sinna juba omajagu rahvast kogunenud.
Kõik inimesed said ära jaotatud ja asjad lahti pakitud ja supp ära maitstud ning oligi aeg hakata midagi kasulikku tegema.
Selleks ajaks oli kohale jõudnud ka Riina Pertens oma bordercollie ja springerspanjeliga. Riina näitas meile kuidas visata frisbeesid ja kuidas koerale õpetada nende püüdmist. Näitas ka oma koer peal paari trikki.
Peale seda olid muidugi kõik asjapulgad seda järgi proovimas. Miskipärast on ikka nii, et endal on palju raskem seda õigesti visata, kui koeral frisbeed püüda.
Peale frisbee loengut ja paari sahmakat vihma rääkis Riina meile ka kergelt koeramassaažist. Ja tuligi välja, et midagi keerulist seal ei ole, vaid lihtsalt kättevõtmise asi, mis kokkuvõttes on rahustav nii koerale kui ka omanikule.
Peale pikka istumist käisime jalgu sirutamas jalutades ja värskendasime ennast ujudes
ning õhtu lõppes grilli ja veiniga (või kuidas kellelgi).

Teise päeva hommik algas pudruga ning sellele järgnes meie soome külaliste loeng iseloomutestist. Soomest olid tulnud Aino ja Elli Kinnunen oma koerte Malla ja Katlaga.
Ainol on olemas kõikide soomes tehtud austraallaste iseloomutesti tulemused ning ta on neid ise analüüsinud ning teinud järeldusi.
Peale seda näitasid nad kuidas koertele asjade ja inimeste otsimist õpetada. Seda said ka kõik ise kohe proovida ning neile jagati näpunäiteid.
Kohe peale seda toimus meil väike võistlus, kus tuli aja peale ülesandeid täita. Ülesanded olid sellised lihtsad, millega kõik toime tulid, samuti või kasutada igasuguseid motiveerimise vahendeid. Ülesanneteks olid kõrval käimine, juurdetulemine, topsi alt toidu otsimine, mänguasja toomine, lamamine, istumine ja tõkke ületamine. Midagi ületamatut ei olnud ja kõik koerad said lõpuks ikka kõigega hakkama.
See võistlus kujunes meie perele ka väga edukaks, sest Aussie napsas 1. koha (nii uskumatu, kui see ka ei tundu) ajaga 45,09 sekundit
ja Poppy omandas 3. koha ajaga 51,49 sekundit.
Sinna vahele mahtus veel collie Missy, kes sai 2. koha.
Peale seda oligi kell juba nii palju, et tuli lõpetama hakata ning jagati välja veel diplomid kõige kõigematele austraalia karjakoertele. Aussie omandas tiitli: kõige väärikam karjakoer ning Poppy osutus kõige lärmakamaks karjakoeraks.

Ajad pakitud, asusime kodu poole teele.

Pildid napsatud Kärdilt, Margelt ja Leeletilt.

Karjatamas 31.07.2009

Reedel käisime taas karjatamas.
Seekord olid koos meiega Indie, Grets ja Anni. Indiel oli see täitsa esimene kord, kuid ta sai päris ilusti hakkama.
Kuna meil karjatamises ei ole mingit suuremat eesmärki, siis me seal väga tihti ei käi ning seega ei ole ka rääkida mingitest väga suurtes edusammudest.
Seekord oli Poppy võibolla isegi natuke ärevam ning seega ka tahtis rohkem lambaid naksata. Seega proovisime terve aeg lihtsalt rahulikult lammaste järel sörkida ning mitte mingeid järske tõmbeid lammaste poole teha.
Pildid Leeletilt.